ajun yu'un skoltayelat ta snojptesel te muk'ulkristianoetik te bit'il nojpteswanejat
Cuaderno de Autoformación
Slumal Tzeltal
Delegación Chiapas
Instituto Nacional para la Educación de los Adultos
SECRETARÍA DE EDUCACIÓN PÚBLICAINSTITUTO NACIONAL PARA LA EDUCACIÓN DE LOS ADULTOS
Secretaría deEducación PúblicaMiguel Limón Rojas
Dirección General delINEAJosé Antonio Carranza
Dirección de programasy sistemas educativosEnrique García Arista
Unidad de producciónde mediosGuadalupe Ruiz Narváez
Delegación estatalAntonio Zazueta Armenta
Desarrollo de contenidosRamón Vázquez CruzDomingo Hernández Santiz
Asesoría técnico-pedagógicaDirección de Contenidos,Métodos y Materiales
Asesoría lingüísticaOtto Schumann Gálvez
Diseño gráficoSonia T. Ruiz ContrerasAngélica G. Anaya AcevedoCarlos Ramírez BenítezRicardo Osorio JiménezMaría E. Martínez Navarro
IlustraciónMa. Teresa Almanza
FotografíaLuis Villaseñor Valadez
Producción editorialJavier García ManzanoJulio C. Tovar HernándezGuillermo Campos Nava
© 1996 Instituto Nacional para laEducación de los Adultos.
ISBN 968-29-3430-3 (Obra General)
ISBN 968-29-3899-6
® Derechos reservados conforme a la ley.Prohibida su reproducción total o parcialpor cualquier medio.Impreso y hecho en México.
Yalel te bin ay ta yutil jun
Yalel te bin stuuk te jun
te st'unibal yu'un nojpteswanej
te tsoble tut k'op yu'un te bats'il k'op
sbabial yich'el te nojptesel yu'unnojptesewanej 1
schebal yich'el te nojptesel yu'unnojptesewanej 2
yoxebal yich'el te nojptesel yu'unnojpesewanej 3
schanebal yich'el te nojptesel yu'unnojptesewanej 4
yo'ebal yich'el te nojptesel yu'unnojptesewanej 5
sjukebal yich'el te nojptesel yu'unnojptesewanej 6
swakebal yich'el te nojptesel yu'unnojptesewanej 7
swaxakebal yich'el te nojptesel yu'unnojptesewanej 8
cuadros de avance
5
15
25
47
51
55
59
63
67
71
75
79
YALEL TE BIN STUUK TE JUN
Ja'i jun ito ya slej bin ut'il skoltayat taspasel te awa'tel te bit'il xba ajachnojpteswanej ya stojobtesat yu'un yakakoltay te mach'a ya sk'an snojp jun tabats'il k'op.
Ja'i nojpteswanej ito ya sk'an skoltayat sokslekubteselat te awa'tel yu'un yak anojpteste muk'ul kristianoetik te mach'atik ya sk'annojptesel awu'un sok te mach'a sk'anojiksnojpel te june.
Ja'at bit'il nojpteswanejat ay awa'tel lommuk' sk'oplal yu'un spasel ja' sk'oplal ito yask'an anojp ta jujun k'aal sok ya sk'anawich' ta spisil te nojptesel te ya awich'abeyel yu'un jich xu' awu'un skoltayel tanojp jun te muk'ul kristianoetik te mach'ask'anoj slekubtesel sba ta kuxinel.
5
Bin ya xba awil li' ta jun ito
1.- Bin yu'un ya xba anojptes ta k'op jun tabats'il k'op.
2.- Bin ut'il xba awak' ta ilel te chajpanbilk'op junetik yu'un snojptesel ta lek temuk'ul kristianoetik.
3.- Bin tut k'opiluk ya yich' nojptesel temuk'ul kristianoetik yu'un snojptesel tek'op jun sok ts'ibajel jun.
4.- Bin ixta' a'teluk ja' lek ta pasel te k'opjun sok te ts'ibajel jun ya sk'an apas tek'alal ya awich' nojptesel yu'unak'nojpteswanej.
5.- Bin ut'il tuuntesel sk'an te a'tejibal junyu'un nojpteswanej.
6.- Bin ut'il na'el stojol sk'an te snojp jun temuk'ul kristiano sok bin ut'il sk'an temuk'ul kristianoetik te me yakalsnojpbele.
6
Bin yu'un ya jnojptestik ta k'op jun sok tats'ibajel jun ta bats'il k'op.
Te ba k'opetik ja' jun tsoblejaltik te ja'me' tatinojtik tel te mayaetike aybayelotik ta tsoblej ta chiapa jich bit'ilmololtaktik te Oxchuk, tenejapa, Bachajon,ukusinko k'ankujk, yaxalum, xitalja' sok aycha' ox chajp xan ta k'ejel kaxlan lum tebanti Tabasco ay mayaetik te ek a.
Te bin ut'il xk'opojotik ta bats'il k'ope ja' junmuk' sk'oplal te banti ayotik ta kuxinel sokja' kich'otik na'beyel jbajtik sok te yantiktsoblej inyoetike.
Te yawal lum bats'il k'opetike lom muk'sk'oplal skanantayel te jk'optike. tejk'ayemaltike. te jkuxineltik.
7
Sok te bin ut'il kuxulotik ta jlumaltike. Ja'jich ito te smuk'ul sk'oplal yu'un te INEA yayabey spisil te muk'ul kristianoetik temach'a ya sk'an snojp te k'op june sok tets'ibajel jun ta bats'il k'op ja' slekubtesel tebats'il k'opetike sok snojpel yantiksna'ojibal yu'un xtuun ta kuxinel ta jujunk'aal.
ay ya yalik te lom tulan laj ta snojpel tek'op june sok ts'ibajel jun ta bats'il k'opetik.ya yalik xaal te yantike ma'yuk sk'oplal sokja' lek snojpel sts'ibayel ta kaxlan k'op.
ja' xan ja'at bin ya awal
8
jich te lumaltike k'alal ya xk'opojik ta bats'ilk'optik ya kaltik sok sbujts' k'inal.
te me yakuk nojptik sts'ibayel te bats'ilk'optik ja' jich yakalotik ta skanantayel tejk'optike jich xaal.nojpel te bin yajmulantike ja' ma'ba tulan sok bujts'an taalel.
9
te ts'ibajele ja' jun xan yan bit'il stak'jk'oponbajtik sok te yantik kristianoetike tesnojpel sk'oponel sok sts'ibayel jun ja' lasnojptesotik tel te jme'tatike,ja' jun snojpel xan ta lek te bin yaka'aytike sok te bin ya nojptike ja' jun xansnojpel te k'ayemaltik ta lumaltik sok binnojpotikixe.
jich yu'un. bin ya awal. melel nix a te lomt'ujbil ta alele.
te a'tel yu'un snojptesel ta sk'oponel junsok ts'ibajel te muk'ul kristianoetike te ma'sna'ojuk sk'oponel te june.sok te ya sk'an snojpik te ts'ibajel jun yu'unya skoltayel bajtik ta kuxinel.
10
Bin ut'il ak'el ta ilel sk'an te chajpanbil k'opjun.
te bin ut'il xu' awu'un yak'beyel yil ta lek temuk'ul kristianoetik ya sk'an ana' bin ut'ilnojptesel sk'an.jich ma' tulanuk ya ataj slekilal te awa'teljich yu'un ya sk'an at'un te xjachibalyalojibal bin ut'il nojptesel sk'an.
ya sk'an awak' abata ilel ta lek sok tojxa awak' aba sok tenojp junetike.
11
ta yorail te nojp june ya sk'an bujts'anuk taa'yel sok manchuk tulanuk sok ich'beyasmuk'ul sk'oplal te bit'il ya achol ta alel tebin ya yal ta yalanil june.
12
k'alal ya spas ixta' a'tel te muk'ulkristianoe. abeya xan bujts' k'inal ya'ay.
x'awil ta spisil te muk'ul kristianoetike yakukxk'opojikuk k'alal yakal spasbelik te ixta'a'tele te me ay muk'ul kristiano ma' xu'yu'une koltaya abeya sbujts' k'inal ya'aysok ma' xa awak' k'ojbajuk ya'ay.
13
Baan ila awil ta snaj te me ma'ba yakal tak'oel ta snojp jun te muk'ul kristianoe te meyu'un ay wokolil ta stojole nojptesa ta snajyu'un jich ma'ba ya xjil ta snojpel te june.
Te me ay wokolil ya awil ta snojpteselebaan ila awil te organizador yu'un yaak'anbey skoltawanej sok ya stak' xba awilek te Responsable de Taller.
14
te st'unibal yu'un nojpteswanej
na'a stojol te chajpanbil k'op jun awu'uneya yich' ak'el ta bats'il k'op sok ya sk'anapasbeel jich bit'il ya yal ito te st'unibalyu'un nojpteswaneje ja' ya jk'an kal te(pasos del método).Te chajpanbil k'op jun ya yich' pasel ta jukebst'unibal yu'un nojpteswanej ja' sbiilik ito
1.- a'yejwanej.2.- bin ya xba jna'beytik sba
ta chajpanbil k'op jun.3.- na'beyel sba te tut k'op.4.- slejlejtayel te k'opetik.5.- spasel ixta' a'tel.6.- yilel xan te bin ilbilix.7.- stsajel ta ilel te me
nojpenix yu'unike.
15
sbabial k'axel
a'yejak'a yalik bin sna'ik ta skuxinelik te muk'ulkristianoetik yu'un jich ya ana'ik ta apisilikte bin ana'ojik ta juju tul.
a'telil
• xjachibal jojk'owanej.
bin ut'il ak'ax awu'unik te sk'ajk'alel nax taawa'telik.
• ya me ajojk'oy te bin ya awil ta juju chajpanbil k'op jun.
16
schebal k'axel
ya xba kiltik ito te chajpanbil k'op junyakuk sna'bey sba te xjachibal jujunchajpanbil k'op jun bin tut k'opiluk ya xbayil ta sbabial jun.
a'telil
jak'a te me ya to sna'ik xan te bin lasnojpik wo chajey tel.ala bin tut k'opiluk ya xba snojpik li' tachajpanbil k'op jun ya me akoltay aba tebanti yalanil jun ta jujun chajpanbil k'opjun ya apas jich te banti sjun te muk'ulkristianoetik.
17
yoxebal k'axel
na'beyel sba te jujun tut k'op ja'
muk'sk'oplal te muk'ul kristianoetik yakuksna'beyik sba te bin ut'il xk'opo sok bin ut'ilyich' ts'ibayel te jujun tut k'op ta k'opetik.
a'telilk'opona sok te muk'ul kristianoetik tek'opetik te ay ta xjachibal jujun chajpanbilk'op jun ta sjunik te muk'ul kristianoetik.albeya te yakuk sts'ibayik ta sjunik j'a'ik itote k'opetik.
18
schanebal k'axel
slejel yantik k'op.slejbeyel stojol te muk'ul kristianoetik yakukyalik yantik k'opetik sok te tut k'op te yakalawilbelik ta chajpanbil k'op jun.
a'telil
k'anbeya ta juju tul te muk'ul kristianoetikte yakuk yalik p'aluk k'op sok te tut k'opyakal snojpbelike.ts'ibaya junuk k'op ta wel sakil jun o te meay bonbil ch'ujte' lek xaal.k'opona sok te muk'ul kristianoetik tek'opetik apasojikix ta ts'ibayel albeya taspisilik te yakuk sts'ibayik ta sjun te k'opetik.
19
yo'ebal k'axel
spasulayel yu'un snojpel ta lek slejel tastojol te bit'il sk'an pasulayel te ixta'a'teletik te ay ta sjunik te muk'ulkristianoetik yakuk nojp te k'op jun sokts'ibajel jun.
a'telil:
ala ta lek te sk'oplalil yu'un jun banti yaxchol ta alel te bin ya apasik tey ta jun.k'axan ila awil ta juju tul te me lek te bin laspasikixe sok ak'beya sbujts' k'inal ya'ayyu'un te ya'tele te la spase.20
swakebal k'axel
yak'beyel xan yil te bin ilbilix ya slej tapasel bin ut'il pasel sk'an te a'teletikte tsajel ta ilel te nojp junetike ya yich'tuuntesel te sjunil ts'ibajel cha' ilel te binsna'ojix te muk'ul kristianoetike.
ik'a te muk'ul kristianoetik yu'un spasel teixta' a'teletik te ay te sjunil ts'ibajel yakukspasik ta snajik te bit'il ay jochol k'aalya'ayik ta snajike.
21
sjukebal k'axel
stsajel ta ilel sok yilel te bin ut'il ya stak' tailel te mach'a nojpenix yu'un te muk'ulkristianoetike.
pasa a'telil yu'un stsajel te snojp jun temuk'ul kristianoetike.a) yalel ts'ibajelb) spasel ixta' a'teletik ta bonbil ch'ujte'.e) ixta' a'tel ta jun yu'un stsajel ta ilel.d) spasbeyel jun stsajel ta ilel.
pasa te a'yej yu'un sju'emal nojp jun sok tenojpenix ta akuakro ta st'unibal jun.
22
te tsoble tut k'op yu'un tebats'il k'op
te tsoblej te tut k'opetik ta bats'il k'opmeltsanbil ta wakeb sha'winik tut k'opetikte ja' ay jun scha'winik ja'ik tekonsonanteetik sok jo'eb tut k'op bokaletikya kalbeytikex yu'un ya xlijk anojpik sokyakuk amulanik bayel te jbats'il k'optik ja'ikito:
p' r s t t' ts ts' u w x y '.
V
te tut k'op konsonanteetik:
t t' ts ts' w x y ' .
te tut k'op bokaletik; a e i o u,xcholbeyelat awa'ay te stuuntesijibal teche oxeb tut k'op yu'un ya yich' ts'ibayel tajk'optik te ja' jich lek xk'opo ta k'op:k ts x '.
a b ch ch' e i j k k' I m n o p
b ch ch' j k k' I m n p p' r s
25
k-ya tuuntestik k. ja' ma' tuuntestik te c o qsok yu'un ma'ba jich te bit'il kaxlank'ope ja' ito te cheb tut k'opetik ma' lekxk'opojik ta bats'il k'optik jich bit'il ito:qui, que, cu yan te k ja' lom lek xk'opojta bats'il k'opetik jich bit'il ito: kol kom luk.
ts-te tut k'op ts ja' junax ya xk'opo ta bats'ilk'opetik bayel ya xchiknaj ta k'opetik jichbit'il ito:
tsuntsektsej
te tut k'op ts ja' bayal tuunem ta jk'optikalpabetote me ay ya atajik ta jbats'il k'optikts'ibabil sok te tut k'op tz yu'unk'ayemotikix ta sts'ibayelte sbiil te bats'il k'optikek'alal te ya ts'ibaytik te jujun p'alk'opetike ja' ya tuuntestik te tut k'op ts.
26
x-ja' jich ek te tut k'op x ya jtuuntestik tats'ibajel ta bats'il k'optik ta junax k'opillom toj ta alel li' me ya ana' stojol ito tak'opetik jich bit'il: xan xux axinal axux.
ja' jun tut k'op te ma' ayuk ta kaxlank'op te banti bats'il k'optike ja' me muk'sk'oplal lom me bayel tuunem ta jk'optikjich ito yich'o jun smajkil nuk'il ta alel tetut k'op ja' yich'o sbiiline te saltillo jichbit'il ito:a'te I yu'un o'bal te'.jich ek ay ku'untik te tut k'opetik te ja'sbiilinej tut k'opetik yich'ojik saltiyo(consonantes glotalizadas) sok ya xtuunyu'un sts'ibayel ta ya'ayel sk'op ja'nax yaxchiknaj ta k'opetik.
ch' k' p' t' ts'
jich ito ya jpastik ta ilel ta jujun:
27
ch' — ch'um ach'ix uch'k' — k'an uk'um ik'p' — p'in lap' p'alt' — t'ul t'om sijt'
ts'— ts'ol ats'ampats'
Yalel te bin ich'bil ta k'op
ja'ik ito te cholbil ta alel te ja' ito te k'opja' te bit'il alel te tuuntesel te nailal xejt'elulk'opetik ya yak' sba ta nakanel spisil ja'ik teya xchajpan sba ta k'op. ya jtatikik chebtsoblejetik te ya sjoin te k'opetik te yaxjachik sok tut k'op bokal sok te yantik teayik ta nailal k'op te ya xjach sokkonsonanteetik.
ta xjachibal ay ku'untik: k- aw- y-jich bit'il echej
k-echej aw-echej y-echej
jich te yantik schebal pasbil yu'un ya yich'ts'ibayel ta stojol konsonanteetik ja'ik ito:j- a- s-jich bit'il: machitj-machit a-machit s-machit.
28
US
olil
alaxax
elemux
Uich
• k'eluya nail te tut k'opetik te ayik la k'exanil ta spatilal ts'aka sok jun jisbil jichbit'il pasbilix ta sbabial.
29
a
e
i
o
• ts'akaytesa te k'opetik te ma'ba ts'akal ja' me ya atuuntes te tut k'opetik ayta ak'olal.
30
a • o u
alal limil ujkum olil elemux
• ts'akaytesa te chajpanbil k'op ja' me ya atuuntes te k'opetik te ay ta ak olal I
31
t
m
lum
kom
k mes
n nen
xwil
p jol
pom
w xik
• k'eluya nail te tut k'opetik te ayik ta k'exanil ta spatilal ts'aka sok jun jisbiljich bit'il pasbilix ta sbabial.
33
tul
x
j
I
• ts'akaytesa te k'opetik te ma'ba ts'akal ja' me ya atuuntes te tut k'opetikay ta ak'olal.
34
t m k
n
. p x
w
winik jlumal tumin mamal kajpel
• ts'akaytesa te chajpanbil k'op ja' me ya atuuntes te k'opetik te ay ta ak'olal.
35
jun naj pejpen xux wax
• ts'akaytesa te chajpanbil k'op ja' me ya atuuntes te k'opetik te ay ta ak'olal.
36
a'tel
ch'in
bej
yax
ch'
p' p in
chan
• k'eluya nail te tut k'opetik te ayik ta k'exanil ta spatilal ts'aka sok jun jisbil jichbit'il pasbilix ta sbabial.
38
supul
ch
b
y
s
ch'
ts'akaytesa te k'opetik te ma'ba ts'akal ja' me ya atuuntes te tut k'opetik ayta ak'olal.
39
y b ch p' s
bayel
sp'in
busul te'etik
xchayul
ch'iwich
sapa
ts'akaytesa te chajpanbil k'op ja' me ya atuuntes te k'opetik te ay ta ak'olal.
40
ts ts'ol
ts' tsots
t' rawanex
k'in
r t'ul
• k'eluya nail te tut k'opetik te ayik ta k'exanil ta spatilal ts'aka sok jun jisbil jichbit'il pasbilix.
42
k'
• ts'akaytesa te k'opetik te ma'ba ts'akal ja' me ya atuuntes te tut k'opetik ayikta ak'olal.
43
ts ts' t' k' r
tsekel jts'un k'in xt'om rawanex
• ts'akaytesa te chajpanbil k'op ja' me ya atuuntes te k'opetik te ay ta ak'olal.
44
sbabial yich'el te nojpteselyu'un nojptesewanej 1
te te' ak'etik
ta jlum k'inaltik ay bayel te'eleltik
te ja' yak'obotik kuxineltik
ja' yu'un te ja' ya yik' tel
te ja'al yu'un kawal ts'unubtik
jich yu'un ya sk'an jkanantaytik
te te'eleltik sok ja' ya yabotik
lekil kuxinel ta tojoltik
• k'opona sok a'yanik ta stojol te bin la awa'ayik te tut chajpanbil k'ope.
47
• ts'ibabeya tut chajpanbil k'op te lok'tabil june.
• ts'ibaya te bin ya ana'bey sk'oplal te te'etik sok bin stuuk ku'untikik.
49
schebal yich'el te nojpteselyu'un nojptesewanej 2
chambalametik.
ta balumilal ay bayel chambalametik.spisil te chambalametik te ayik ta najtikik.jna'tilabeyotik sba jich bit'il mut, ts'i', mis,chitam sok yantik xan chambalametik.ay chambalametik te ya stak' ti'tikik.sok ay xan te ayik ta k'inal jich bit'il.chij, jalaw, ib sok xan yantikchambalametik.ja'ik ito ay sch'ulelik ek jich bit'il yo'tik ito.ja' bayel smiltilayejix te winiketik.te chambalametike jich yu'un ya sk'an.te jpisiltikuk ya kanantaytik techambalametike.
• k'opona sok a'yanik ta stojol te bin la awa'ayik te tut chajpanbil k'ope.
51
yoxebal yich'el te nojpteselyu'un nojptesewanej 3
te binti spaso te kajwaltik
te bintik ay ta jkuxlejaltik ta k'inal
jich bit'il ja'al ik' k'aal u te'eleltik
sok xan yantiketik.
te yutsilik ito te k'inal ay bayel
jich ito ta juju chajp ya yak'
kuxlejaltik ta balumilal.
• k'opona sok a'yanik ta stojol te bin la awa'ayik te tut chajpanbil k'ope.
55
• ts'ibaya awa'ayej ta stojol te chajpanbil k'op te la ak'oponixe.
• Jak'aik te jojk'owanejetike.
57
schanebal yich'el te nojpteselyu'un nojptesewanej 4
te jme' jtatik
te jme' jtatik lom tulan sk'oplalik
ta kuxlejaltik ja' kuxulotik ta swentaik
te bin ay ku'untik ta balumilal sok spasel
te bin yak'obotik nojpotik ta jujun k'aal
sok ek yijk'itayabotik jilel te kuj mamtik
ya sk'an kanantaytik te bin nojpotikix
ta kuxlejaltik.
• k'opona sok a'yanik ta stojol te tut chajpanbil k'ope.• ja' chikan bin ya awa'ayik stojole.
59
teme'il va spas we'elil ay bayel jme'tat—————————————— ———————————— ———— ————— ——— ——————————
ts'ibaya k'opetik sok te tut k'op y, b, .
60
y b
y b'
yo'ebal yich'el te nojpteselyu'un nojptesewanej 5
te we'el uch'balil
te jwe'el kuch'baltik ja' ya yak'botik
kuxlejaltik ta jujun k'ajk'al ja' ito ya jtatikik
ta ka'teltik sok ma' lekuk te me maxwe'otike
ya stsakotik ta chamel
jich yu'un we'tik te bin ay nax ku'untik
jich bit'il bok itajetik ja'ik ito
ja' lom lekil we'elil
• k'opona sok a'yanik ta stojol te tut chajpanbil k'ope• ja' chikan bin ya awa'ayik stojole
63
swakebal yich'el te nojpteselyu'un nojptesewanej 6
te kuxlejaltik
te lekil kuxinel sok kal nich'antik
k xwe'otik ta jujun k'ajk'al
sok pokbiluk ta ja' te bin ya we'tikik
jich ek te yutil najtik ya sk'an
joyobuk ma' ayuk k'apal jich ma' stsakotik
ta bintik chameletik sok jich ek ya sk'an
saptik te jk'abtik bit'il x'ochotik ta we'el.
• k'opona sok a'yanik ta stojol te tut chajpanbil k'ope• ja' chikan bín ya awa'ayik stojole.
67
sjukebal yich'el te nojpteselyu'un nojptesewanej 7
te a'tel
te a'tel lom tulan sk'oplal ta tojoltik
yu'un tey ya tajtik we'eltik sok
me' tatik a ja' yu'un x'a'tejotik
sok yu'un jich lek xkuxinotik ta jun k'ajk'al
te me ya pastik te ka'teltike ya me
tajtik p'olmaltlk a ja' yu'un ya sk'an ya
x'a'tejotik te jayeb xan ora ay kuxlejaltik.
• k'opona sok a'yanik ta stojol te tut chajpanbil k'ope.• ja' chikan bin ya awa'ayik stojole.
71
swaxakebal yich'el te nojpteselyu'un nojptesewanej 8
k'ayemaltik ta jlumaltik
ta juju tsoblej te banti kuxulotik ay k'ayemaltikta ju ju chajp jich bit'il te jlumaltikte me junax ay ko'tantik ta lumaltikta schajpanel te chujkul k'op jich lekotik takuxinel
ja'i tsoblej ito ya skoltayotik ta spasel lekte kuxineltike jich bit'il te k'ayemaltik tajlumaltik
te yijk'atayabotik jku mamtike ya sk'an yich'pasulayel
yu'un jich ma' xch'ay te jk'ayemaltike.
• k'opona sok a'yanik ta stojol te tut chajpanbil k'ope.• ja' chikan bin ya awa'ay stojole.
75
te snojp junik te ya yich' ak'beyel te ya stajik k'oel ta snojpel te muk'ul kristianoetik.
pojch jun chajpanbilk'op jun.
te bin ut'ilpasbil tayutil jun
• na'beyel sba sok slok'tayelabiil sok sjol abiil
• pasel bayel ta lijkel te jistiklanbil
te bintik ayta kuxineltik
sjachibalsbabialschebal
e, a, i
o, u
• na'beyel sok cha' na'beyel sba tetut k'op bokaletik.
• yabeyel senya te tut k'op bokaletikta k'opetik.
• spasulayel te kechatik ta paselte tut k'op bokaletik.
te jme'tatik yoxebalschanebalyo'ebal
t, I, m, kn, jp, x, w
• na'beyel sba sok cha' sna'beyel sba tek'opetike sok sbabial tsoble konsonante
• schajpanel k'opetik sok te tut chajpk'opetik kaptilanbilik te tut kopna'tilanbilix sbae.
• sts'akaytesel k'opetik sok te tutk'op konsonanteetik yakal yich'belnojpele.
• slok'tayel k'opetik sok te tut chajpk'opetik.
• yich'el albil ts'ibajel.
a'tel sokchonbajel
swakebal
sjukebalswaxakebal
y, b. '
ch', chp', s
• sk'oponel sok scha' na'beyel sba tek'opetik ta schebalix tut k'opkonsonanteetik
• schajpanel sok sts'ibayel k'opetikte banti na'tilabilix sbaik te tutk'opetike.
• chajpanel ta lek te k'op sok ts'akteseltebuk muk'ul chajp k'opetik.
• cha' sna'beyel sba sok pasulayel tejistilabil te ajtaletike.
• ixta' ya'telintayel te ajtaletik taspasulayel sok swok'ilayel ajtaletike.
80
k'ayemaltiksok bin yapastik tajlumaltik
sbalunebal.
slajunebalslajibal jun
ts, t', k'
ts', r
• cha' na'beyel sba spisil tetut k'op tsoblej ta k'opetikta chajpanbil k'op sok tsailchajpanbil k'opetik.
• k'opona sok a'yanik sok teajotakik te bin ya ana'ike.
• jak'aik te jok'owanejetik yu'unte bin ana'ik stojot ta k'op june.
• a'yantayaik ta sts'ibayelchajpanbil sk'oplal te lok'tabil jun.
• ts'ibaya chajpanbil k'op sokmuk'ul chajpanbil k'op ja' chikanbin ya sk'an awo'tanej.
81
Inst
ituto
Nac
iona
l pa
ra la
Edu
caci
ón d
e lo
s A
dulto
sD
eleg
ació
n C
hiap
asE
SQ
UE
MA
DE
AT
EN
CIO
N Y
CU
AD
RO
DE
AV
AN
CE
PA
RA
EL
PR
OY
EC
TO
DE
ALF
AB
ETI
ZAC
ION
A P
OB
LAC
ION
TZ
EL
TA
L
PE
RIO
DO
PO
R M
ES
ES
:
PR
EA
LFA
BE
TIZ
AC
ION
PR
EV
ISIO
N
LE
NG
UA
M
AT
ER
NA
AR
EA
S D
E A
PR
EN
DIZ
AJE
M
ED
IO A
MB
IEN
TE
LA F
AM
ILIA
CO
NS
OLI
DA
CIÓ
N
TR
AB
AJO
Y C
OM
ER
CIO
CO
STU
MBR
ES
Y T
RA
DIC
ION
ES
TRAD
ICIO
NES
TRA
BA
JOA
LIM
EN
T A
CIO
NS
ALU
DA
NTE
PA
SA
DO
SE
LEM
EN
TOS
NA
TUR
ALE
S
VE
GE
TAC
IÓN
Y F
AU
MA
EJE
S
TEM
ATIC
OS
LEC
CIO
NE
S
AS
ES
OR
IAS
12
34
56
1211
109
87
IIIII
I
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
6
33
66
39
1212
129
912
912
3
Inst
ituto
Nac
iona
l pa
ra la
Edu
caci
ón d
e lo
s A
du
ltos
Del
egac
ión
Chi
apas
DE
PA
RTA
ME
NTO
DE
AT
EN
CIO
N A
GR
UP
OS
IN
DIG
EN
AS
INS
TRU
ME
NTO
IN
TEG
RA
L D
E S
EG
UIM
IEN
TO
CO
OR
DIN
AC
ION
DE
ZO
NA
NO
MB
RE
DEL
AG
EN
TE.
PE
RIO
DO
DE
ATE
NC
ION
ETA
PA
( )
LEN
GU
A M
ATE
RN
A
( )
ES
PA
ÑO
L C
OM
O S
EG
UN
DA
LE
NG
UA
NIV
EL
DE
A
PLI
CA
CIO
N
( )
GR
UP
AL
( )
LOC
AL
( )
MIC
RO
RE
GIO
N(
) ES
TATA
L
RES
PON
SABL
E
( )
ALF
AB
ETI
ZAD
OR
( )
OR
GA
NIZ
AD
OR
( )
RESP
. D
E TA
LLER
( )
DE
LEG
AC
ION
NO
MBR
ES
ME
S D
E A
TEN
CIO
N
SE
XO M
GR
AD
O D
E
BIL
ING
ÜIS
MO
AS
. A
V.
AP
.
N/l
N/l
N/l
AS
. A
V.
AP
.
N/l
N/l
N/l
AS
. A
V.
AP
.
N/l
N/l
N/l
EV
ALU
AC
ION
CA
LIF
ICA
CIO
NE
S
10
TOTA
LES
PR
OM
ED
IOS
SE
XO
:
H:
HO
MB
RE
M:
MU
JER
AS
. A
SIS
TE
NC
IA M
EN
SU
AL
NO
. A
SE
S.
: N
UM
ER
O D
E A
SE
SO
RIA
S R
ECIB
IDAS
NO
. H
RS
. :
NU
ME
RO
DE
HO
RA
S
AV
: A
VA
NC
E P
RO
GR
AM
AT
ICO
NO
. LE
CC
: N
UM
ER
O D
E L
EC
CIO
N D
EL
LIB
RO
NO
: P
AG
.: N
UM
ER
O D
E P
AG
INA
GR
AD
O D
E B
ILIG
ÜIS
MO
a -
NO
HA
BLA
NI
ENTI
END
E E
SP
AÑ
OL
b -
ENTI
END
E A
LGU
NA
S P
ALA
BR
AS
DE
L E
SP
AÑ
OL
c -
HA
BLA
CO
N
FA
CIL
IDA
D
EL
ES
PA
ÑO
L
AP
. A
PR
OV
EC
HA
MIE
NT
O
LEC
T. :
LE
CTU
RA
ES
C.
: E
SC
RIT
UR
AM
AT
. :
MA
TE
MA
TIC
AS
I :
GR
AD
O I
NC
IPIE
NT
EN
:
GR
AD
O N
OR
MA
L
H a
b c
1 2 3 4 5 6 7 8 9MIC
RO
RE
GIO
N
LOC
ALI
DA
D
Inst
ituto
Nac
iona
l pa
ra la
Edu
caci
ón d
e lo
s A
du
ltos
Del
egac
ión
Chi
apas
DE
PA
RTA
ME
NTO
DE
AT
EN
CIO
N A
GR
UP
OS
IN
DIG
EN
AS
INS
TRU
ME
NTO
IN
TEG
RA
L D
E S
EG
UIM
IEN
TO
CO
OR
DIN
AC
ION
DE
ZO
NA
NO
MB
RE
DEL
AG
EN
TE.
PE
RIO
DO
DE
ATE
NC
ION
ETA
PA
( )
LEN
GU
A M
ATE
RN
A
( )
ES
PA
ÑO
L C
OM
O S
EG
UN
DA
LE
NG
UA
NIV
EL
DE
A
PLI
CA
CIO
N
( )
GR
UP
AL
( )
LOC
AL
( )
MIC
RO
RE
GIO
N(
) ES
TATA
L
RES
PON
SABL
E
( )
ALF
AB
ETI
ZAD
OR
( )
OR
GA
NIZ
AD
OR
( )
RESP
. D
E TA
LLER
( )
DE
LEG
AC
ION
NO
MBR
ES
ME
S D
E A
TEN
CIO
N
SE
XO M
GR
AD
O D
E
BIL
ING
ÜIS
MO
AS
. A
V.
AP
.
N/l
N/l
N/l
AS
. A
V.
AP
.
N/l
N/l
N/l
AS
. A
V.
AP
.
N/l
N/l
N/l
EV
ALU
AC
ION
CA
LIF
ICA
CIO
NE
S
10
TOTA
LES
PR
OM
ED
IOS
SE
XO
:
H:
HO
MB
RE
M:
MU
JER
AS
. A
SIS
TE
NC
IA M
EN
SU
AL
NO
. A
SE
S.
: N
UM
ER
O D
E A
SE
SO
RIA
S R
ECIB
IDAS
NO
. H
RS
. :
NU
ME
RO
DE
HO
RA
S
AV
: A
VA
NC
E P
RO
GR
AM
AT
ICO
NO
. LE
CC
: N
UM
ER
O D
E L
EC
CIO
N D
EL
LIB
RO
NO
: P
AG
.: N
UM
ER
O D
E P
AG
INA
GR
AD
O D
E B
ILIG
ÜIS
MO
a -
NO
HA
BLA
NI
ENTI
END
E E
SP
AÑ
OL
b -
ENTI
END
E A
LGU
NA
S P
ALA
BR
AS
DE
L E
SP
AÑ
OL
c -
HA
BLA
CO
N
FA
CIL
IDA
D
EL
ES
PA
ÑO
L
AP
. A
PR
OV
EC
HA
MIE
NT
O
LEC
T. :
LE
CTU
RA
ES
C.
: E
SC
RIT
UR
AM
AT
. :
MA
TE
MA
TIC
AS
I :
GR
AD
O I
NC
IPIE
NT
EN
:
GR
AD
O N
OR
MA
L
H a
b c
1 2 3 4 5 6 7 8 9MIC
RO
RE
GIO
N
LOC
ALI
DA
D
Inst
ituto
Nac
iona
l pa
ra la
Edu
caci
ón d
e lo
s A
du
ltos
Del
egac
ión
Chi
apas
DE
PA
RTA
ME
NTO
DE
AT
EN
CIO
N A
GR
UP
OS
IN
DIG
EN
AS
INS
TRU
ME
NTO
IN
TEG
RA
L D
E S
EG
UIM
IEN
TO
CO
OR
DIN
AC
ION
DE
ZO
NA
NO
MB
RE
DEL
AG
EN
TE.
PE
RIO
DO
DE
ATE
NC
ION
ETA
PA
( )
LEN
GU
A M
ATE
RN
A
( )
ES
PA
ÑO
L C
OM
O S
EG
UN
DA
LE
NG
UA
NIV
EL
DE
A
PLI
CA
CIO
N
( )
GR
UP
AL
( )
LOC
AL
( )
MIC
RO
RE
GIO
N(
) ES
TATA
L
RES
PON
SABL
E
( )
ALF
AB
ETI
ZAD
OR
( )
OR
GA
NIZ
AD
OR
( )
RESP
. D
E TA
LLER
( )
DE
LEG
AC
ION
NO
MBR
ES
ME
S D
E A
TEN
CIO
N
SE
XO M
GR
AD
O D
E
BIL
ING
ÜIS
MO
AS
. A
V.
AP
.
N/l
N/l
N/l
AS
. A
V.
AP
.
N/l
N/l
N/l
AS
. A
V.
AP
.
N/l
N/l
N/l
EV
ALU
AC
ION
CA
LIF
ICA
CIO
NE
S
10
TOTA
LES
PR
OM
ED
IOS
SE
XO
:
H:
HO
MB
RE
M:
MU
JER
AS
. A
SIS
TE
NC
IA M
EN
SU
AL
NO
. A
SE
S.
: N
UM
ER
O D
E A
SE
SO
RIA
S R
ECIB
IDAS
NO
. H
RS
. :
NU
ME
RO
DE
HO
RA
S
AV
: A
VA
NC
E P
RO
GR
AM
AT
ICO
NO
. LE
CC
: N
UM
ER
O D
E L
EC
CIO
N D
EL
LIB
RO
NO
: P
AG
.: N
UM
ER
O D
E P
AG
INA
GR
AD
O D
E B
ILIG
ÜIS
MO
a -
NO
HA
BLA
NI
ENTI
END
E E
SP
AÑ
OL
b -
ENTI
END
E A
LGU
NA
S P
ALA
BR
AS
DE
L E
SP
AÑ
OL
c -
HA
BLA
CO
N
FA
CIL
IDA
D
EL
ES
PA
ÑO
L
AP
. A
PR
OV
EC
HA
MIE
NT
O
LEC
T. :
LE
CTU
RA
ES
C.
: E
SC
RIT
UR
AM
AT
. :
MA
TE
MA
TIC
AS
I :
GR
AD
O I
NC
IPIE
NT
EN
:
GR
AD
O N
OR
MA
L
H a
b c
1 2 3 4 5 6 7 8 9MIC
RO
RE
GIO
N
LOC
ALI
DA
D
Inst
ituto
Nac
iona
l pa
ra la
Edu
caci
ón d
e lo
s A
du
ltos
Del
egac
ión
Chi
apas
DE
PA
RTA
ME
NTO
DE
AT
EN
CIO
N A
GR
UP
OS
IN
DIG
EN
AS
INS
TRU
ME
NTO
IN
TEG
RA
L D
E S
EG
UIM
IEN
TO
CO
OR
DIN
AC
ION
DE
ZO
NA
NO
MB
RE
DEL
AG
EN
TE.
PE
RIO
DO
DE
ATE
NC
ION
ETA
PA
( )
LEN
GU
A M
ATE
RN
A
( )
ES
PA
ÑO
L C
OM
O S
EG
UN
DA
LE
NG
UA
NIV
EL
DE
A
PLI
CA
CIO
N
( )
GR
UP
AL
( )
LOC
AL
( )
MIC
RO
RE
GIO
N(
) ES
TATA
L
RES
PON
SABL
E
( )
ALF
AB
ETI
ZAD
OR
( )
OR
GA
NIZ
AD
OR
( )
RESP
. D
E TA
LLER
( )
DE
LEG
AC
ION
NO
MBR
ES
ME
S D
E A
TEN
CIO
N
SE
XO M
GR
AD
O D
E
BIL
ING
ÜIS
MO
AS
. A
V.
AP
.
N/l
N/l
N/l
AS
. A
V.
AP
.
N/l
N/l
N/l
AS
. A
V.
AP
.
N/l
N/l
N/l
EV
ALU
AC
ION
CA
LIF
ICA
CIO
NE
S
10
TOTA
LES
PR
OM
ED
IOS
SE
XO
:
H:
HO
MB
RE
M:
MU
JER
AS
. A
SIS
TE
NC
IA M
EN
SU
AL
NO
. A
SE
S.
: N
UM
ER
O D
E A
SE
SO
RIA
S R
ECIB
IDAS
NO
. H
RS
. :
NU
ME
RO
DE
HO
RA
S
AV
: A
VA
NC
E P
RO
GR
AM
AT
ICO
NO
. LE
CC
: N
UM
ER
O D
E L
EC
CIO
N D
EL
LIB
RO
NO
: P
AG
.: N
UM
ER
O D
E P
AG
INA
GR
AD
O D
E B
ILIG
ÜIS
MO
a -
NO
HA
BLA
NI
ENTI
END
E E
SP
AÑ
OL
b -
ENTI
END
E A
LGU
NA
S P
ALA
BR
AS
DE
L E
SP
AÑ
OL
c -
HA
BLA
CO
N
FA
CIL
IDA
D
EL
ES
PA
ÑO
L
AP
. A
PR
OV
EC
HA
MIE
NT
O
LEC
T. :
LE
CTU
RA
ES
C.
: E
SC
RIT
UR
AM
AT
. :
MA
TE
MA
TIC
AS
I :
GR
AD
O I
NC
IPIE
NT
EN
:
GR
AD
O N
OR
MA
L
H a
b c
1 2 3 4 5 6 7 8 9MIC
RO
RE
GIO
N
LOC
ALI
DA
D
Esta obra se imprimió en los talleres deComunicación Gráfica y RepresentacionesP.J. S.A. de C.V., ubicados en Arroz No. 226,Col. Santa Isabel Industrial, C.P. 09820,México, D.F. Tel. 670-08-15, 581-84-07 y581-84-44, en el mes de agosto de 1996.
Top Related