Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II
Transcript of Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II
GRUPU 2 Rekursus Umanus
1. Oinsá atu hadia no sukat produtividade iha setor publiku no privadu
“Issue” Solusaun
Funsionarius barak seidauk iha kapasidade
atu hakerek diak, mesmu ke hakerek deit ho
tetum
1.Hadia kurrikulum edukasaun formal iha
nivel hotu-hotu
2.Halo formasaun espefisiku ba funsionariu
sira konaba prosedimentus administrativus
bazikus
1. Oinsá atu hadia no sukat produtividade iha setor publiku no privadu
“Issue” Solusaun
Etika servisu ladun diak, liu-liu iha
atendimentu ba kliente ou publiku (servisu
spublikus hotu)
1.Hadia kurrikulum edukasaun formal iha
nivel hotu-hotu
2.Halo formasaun espefisiku ba funsionariu
sira konaba etika no relasoens publikas
1. Oinsá atu hadia no sukat produtividade iha setor publiku no privadu
“Issue” Solusaun
Seidauk iha sistema de monitorizaun
kontinua ba atividades funsionarius sira
(alein de Avaliasaun de Dezempeñu anual)
1.“Task identification” and “task breakdown”
klaru iha kada instituisaun
2.Defisnisaun funsaun ne’ebé klaru ba kada
funsionariu (“Job description”)
3.Kada “job description” tenki complete ho
instrument de monitorizasaun ne’ebe klaru
no transparente
1. Oinsá atu hadia no sukat produtividade iha setor publiku no privadu
“Issue” Solusaun
Seidauk iha sistema de jestaun de
asiduidade (lista de prezensas, sistema de
notifikasaun), liu-liu iha areas remotas
1.Tenki kria sistema de monitorizasaun diak
uza TIC ne’ebé viábel no sustentável
2.Habkbiit koordinasaun interinstituisaun lokal
ou rejional diak atu fo kbiit ba instituisaun
seluk iha prosesu monitorizasaun
1. Oinsá atu hadia no sukat produtividade iha setor publiku no privadu
“Issue” Solusaun
Seidauk implementa sistema “reward &
punishment” ==> motivasaun servisu no
produtividade la maximu
1.Kria tabela insentivus ba ema sira ne’ebe
iha dezempeñu diak (implementa didiak
sistema prémiu ne’ebé estipula ona iha
Estatutu Funsaun Publika)
2.Tenki iha reigorozidade ba sansoens ou
infrasoens sira ne’ebé aplika
3.CFP tenki reve ninia papel iha atribuisaun
sansoens hodi desentraliza kompetensias
ba LM ou instituisaun publika atu bele foti
sansoens sira ne’ebé presiza
4.Jestaun Rekursus Umanus tenki elabora
no mantein rejistu atual no kompletu
konaba aspetu hotu dezempeńu funsionariu
nian (progresus, dezempeń rasik no
infrasoens)
1. Oinsá atu hadia no sukat produtividade iha setor publiku no privadu
“Issue” Solusaun
Seidauk iha politika klaru atu akomodau ex-
titulares kargus de xefia ne’ebé troka tiha
ona (liu-liu sira ne’ebé hetan “katrolan”
maka’as) hodi halo sira laiha motivasaun
(no, dala balun, boikota fali) servisu
1.Presiza defini politika no regulamentu atu
akomoda funsionarius niveis superior no
ex-titulares kargus de xefia
2.Tenki iha politika ne’ebé define katak
nomeasaun funsionarius ba kargus de xefia
tenki konsidera ou bazeia ba nivel atual
alein de nia kapasidade ou experiensia de
servisu
2. Mekanismu saida mak presiza estabelese hodi sukat katak ema ida2k hatene nia
funsaun no halao nia funsaun ho responsabilidade
“Issue” Solusaun
Rekrutamentu (liu-liu ba kargus de xefia)
laos meritrokratiku (la bazeia ba meritu)
“Task analysis” no “Job description” bazeia
ba Lei (Organika LM ou instituisaun publika)
atu hetan “the right man on the right job at the
right time”
2. Mekanismu saida mak presiza estabelese hodi sukat katak ema ida2k hatene nia
funsaun no halao nia funsaun ho responsabilidade
“Issue” Solusaun
Avaliasaun de dezempeñu jeral demais la
reflete realidade
1. Dezenvolve “Job Description” espesifiku
no klaru
2. Dezenvolve Padraun Prosedimentu
Operasional (SOP)
3. Define Indikadores Xave de Dezempeñu
(KPI) (“break down” husi AAP no organika
LM ou instituisaun publika)
4. Dezenvolve no implementa rejimes de
karreira espesial (funsaun espesifika no
evolusaun iha karreira) ba kada area
profesional
5. Elabora no implementa instrumentu de
avaliasaun de dezempñu ba kada rejime
de karreira
2. Mekanismu saida mak presiza estabelese hodi sukat katak ema ida2k hatene nia
funsaun no halao nia funsaun ho responsabilidade
“Issue” Solusaun
Avaliasaun de dezempeñu la onestu no la
sai fator determinante ba karreira funsionariu
nian
1. Avaliasaun & dezempeñu tenki bazeia ba
lei no regras ne’ebé klaru no transparente
2. Avaliasaun & dezempeñu tenki halo husi
titular kargu ne’ebè iha influensia ba
karreia funsionariu nian
2. Mekanismu saida mak presiza estabelese hodi sukat katak ema ida2k hatene nia
funsaun no halao nia funsaun ho responsabilidade
“Issue” Solusaun
Seidauk iha sistema kaderzasaun diak atu
promove profesionais ou funsionarius foun
sira, bazeia ba sira nia koñesimentu no
abilidade
1.Jestaun rekursus umanus tenki inklui rejistu
komletu konaba atinjimentu funsionarius
sira iha area kapasitasaun (CFP, ou FDCH)
2.Tenki iha politika de retensaun de kuadrus
iha kada LM ou instituisaun do estadu (CFP
labele autoriza mudansa funsionarius ba
instituisaun seluk wainhira seidauk iha
“clearence” husi instituisaun de orijen
konaba kompromisus funsionariu nian (por
ezemplu servisu kompulsoriu depois de
sismu bolsa de estudu)
3.Tenki iha politika de protesaun de
investimentu iha kada LM (labele muda
ema husi area kapasitasaun antes de
kumprimentu de servisu kompulsoriu
minimu iha area neebe refere)
4. Tenki halakon egoismu, arrogansia,
familiarismu, bairrismu, rejionalismu, no
partidarismu
2. Mekanismu saida mak presiza estabelese hodi sukat katak ema ida2k hatene nia
funsaun no halao nia funsaun ho responsabilidade
“Issue” Solusaun
Seidauk iha padraun formasaun ba
diferentes niveis de funsionarius, inklui
kargus de xefia
1.Kada LM ou instituisaun publika tenki
identifika areas formasaun no formasaun
kontinua ba nia funsionarius
2.CFP ou INAP tenki defini pakote de
koñesimentus bazikus iha area
administrasaun jeral, estatutu funsaun
publika, jestaun finanseira, jestaun
patrimoniu, sistema aprovizionamentu,
jestaun organizasional, lideransa no
sistema legal, ba kada nivel funsionalismu
publiku inklui kargus de xefia
3.Instituisaun hotu tenki implementa minimu
oras 40 formasaun kontinua kada tinan ba
funsionarius tuir Estatutu Funsaun Publika
4.Ministru ho membrus Governu hotu tenki
tuir kursu obrigatoriu konaba Defeza no
Seguransa Nasional, Prinsipius de Jestaun
(Finanseira, Patrimonia, Lideransa no
Administrasaun Jeral) durante primeirus
mezes asume kargu
3. Oinsá transforma rekursus umanus husi mentlidade “hein depois mak halo” no
sektoralisme
“Issue” Solusaun
Seidauk iha sentidu de estadu ne’ebé metin
1.Kursus baziku de edukasaun sivika
(Konstituisaun da Republika no seluk tan)
(no inklui iha teste admisaun ba funsionariu
foun)
2.Kursu Ortografia Lian Tetum ba funsionariu
hotu (no inklui iha teste admisaun ba
funsionariu foun)
3. Oinsá transforma rekursus umanus husi mentlidade “hein depois mak halo” no
sektoralisme
“Issue” Solusaun
“Atitude & behaviour” liu-liu iha tomada de
desizaun iha setor publiku (“tenggang rasa”
barak demais - laiha korajen atu foti
desizaun hodi soe responsabilidade ba mai)
1.Kapasitasaun regular ba jestores niveis
hotu-hotu konaba sira nia
responsabilidades no kompetensias atu
hamoris no haburas korajen atu foti
desizaun
2.Implementa prinspiu “toleransia zero” hahu
husi buat kiik sira (hanesan pontualidade
tama servisu, pontualidade hahú serimonia
sira, etc) atu eduka ema kumpre lei no
regulamentu
3.Kria sistema atu jestores sira hotu iha kbiit
atu halo monitorizasaun kontinua ba sira
nia funsionarius hotu
4.Kria kultura “ethos kerja” iha instituisaun
hotu-hotu, publiku no privadu
REKOMENDASAUN
Hadia Lei Funsaun Publika atu fo kompetensia barak liu ba LM ou
instituisoens estadu atu jere no regula sira nia funsionarius
Rekrutamentu meritokratiku no transparente ba funsionarius no
titulares kargus de xefia
Hadia jestaun funsionalismu publiku ho sistema akompañamentu,
monitorizaun no kapasitasaun adekuada no kontinua
Implementa formasaun baziku obrigatoriu ba membrus governu
hotu-hotu iha area lideransa, koñesimentu legal, jestaun, defeza do
estadu, administrasaun jeral, jestaun finansas publikas, jestaun
patrimoniu, aprovizionamentu, TIC no etika
REKOMENDASAUN (2)
Kria automatismu iha sistema de kaderizasaun
Fortalese INAP ho SEFI atu bele fo apoiu institusional ba
instituisoens hotu2 iha kapasitasaun rekursus umanus no
elaborasaun sistemas iha area administrasaun no jestaun
FDCH i/ou CFP tenki elabora, mantein no atualiza baze de
dadus konaba prosesu formasaun kontinua ba funsionarius
hotu
Hari instituisaun ne’ebé dedika espesifikamente ba rejistu,
aktualizasaun no manutensaun baze de dadus konaba
rekursus umanus kualifikadus