Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

16
GRUPU 2 Rekursus Umanus

Transcript of Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

Page 1: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

GRUPU 2 Rekursus Umanus

Page 2: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

1. Oinsá atu hadia no sukat produtividade iha setor publiku no privadu

“Issue” Solusaun

Funsionarius barak seidauk iha kapasidade

atu hakerek diak, mesmu ke hakerek deit ho

tetum

1.Hadia kurrikulum edukasaun formal iha

nivel hotu-hotu

2.Halo formasaun espefisiku ba funsionariu

sira konaba prosedimentus administrativus

bazikus

Page 3: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

1. Oinsá atu hadia no sukat produtividade iha setor publiku no privadu

“Issue” Solusaun

Etika servisu ladun diak, liu-liu iha

atendimentu ba kliente ou publiku (servisu

spublikus hotu)

1.Hadia kurrikulum edukasaun formal iha

nivel hotu-hotu

2.Halo formasaun espefisiku ba funsionariu

sira konaba etika no relasoens publikas

Page 4: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

1. Oinsá atu hadia no sukat produtividade iha setor publiku no privadu

“Issue” Solusaun

Seidauk iha sistema de monitorizaun

kontinua ba atividades funsionarius sira

(alein de Avaliasaun de Dezempeñu anual)

1.“Task identification” and “task breakdown”

klaru iha kada instituisaun

2.Defisnisaun funsaun ne’ebé klaru ba kada

funsionariu (“Job description”)

3.Kada “job description” tenki complete ho

instrument de monitorizasaun ne’ebe klaru

no transparente

Page 5: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

1. Oinsá atu hadia no sukat produtividade iha setor publiku no privadu

“Issue” Solusaun

Seidauk iha sistema de jestaun de

asiduidade (lista de prezensas, sistema de

notifikasaun), liu-liu iha areas remotas

1.Tenki kria sistema de monitorizasaun diak

uza TIC ne’ebé viábel no sustentável

2.Habkbiit koordinasaun interinstituisaun lokal

ou rejional diak atu fo kbiit ba instituisaun

seluk iha prosesu monitorizasaun

Page 6: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

1. Oinsá atu hadia no sukat produtividade iha setor publiku no privadu

“Issue” Solusaun

Seidauk implementa sistema “reward &

punishment” ==> motivasaun servisu no

produtividade la maximu

1.Kria tabela insentivus ba ema sira ne’ebe

iha dezempeñu diak (implementa didiak

sistema prémiu ne’ebé estipula ona iha

Estatutu Funsaun Publika)

2.Tenki iha reigorozidade ba sansoens ou

infrasoens sira ne’ebé aplika

3.CFP tenki reve ninia papel iha atribuisaun

sansoens hodi desentraliza kompetensias

ba LM ou instituisaun publika atu bele foti

sansoens sira ne’ebé presiza

4.Jestaun Rekursus Umanus tenki elabora

no mantein rejistu atual no kompletu

konaba aspetu hotu dezempeńu funsionariu

nian (progresus, dezempeń rasik no

infrasoens)

Page 7: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

1. Oinsá atu hadia no sukat produtividade iha setor publiku no privadu

“Issue” Solusaun

Seidauk iha politika klaru atu akomodau ex-

titulares kargus de xefia ne’ebé troka tiha

ona (liu-liu sira ne’ebé hetan “katrolan”

maka’as) hodi halo sira laiha motivasaun

(no, dala balun, boikota fali) servisu

1.Presiza defini politika no regulamentu atu

akomoda funsionarius niveis superior no

ex-titulares kargus de xefia

2.Tenki iha politika ne’ebé define katak

nomeasaun funsionarius ba kargus de xefia

tenki konsidera ou bazeia ba nivel atual

alein de nia kapasidade ou experiensia de

servisu

Page 8: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

2. Mekanismu saida mak presiza estabelese hodi sukat katak ema ida2k hatene nia

funsaun no halao nia funsaun ho responsabilidade

“Issue” Solusaun

Rekrutamentu (liu-liu ba kargus de xefia)

laos meritrokratiku (la bazeia ba meritu)

“Task analysis” no “Job description” bazeia

ba Lei (Organika LM ou instituisaun publika)

atu hetan “the right man on the right job at the

right time”

Page 9: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

2. Mekanismu saida mak presiza estabelese hodi sukat katak ema ida2k hatene nia

funsaun no halao nia funsaun ho responsabilidade

“Issue” Solusaun

Avaliasaun de dezempeñu jeral demais la

reflete realidade

1. Dezenvolve “Job Description” espesifiku

no klaru

2. Dezenvolve Padraun Prosedimentu

Operasional (SOP)

3. Define Indikadores Xave de Dezempeñu

(KPI) (“break down” husi AAP no organika

LM ou instituisaun publika)

4. Dezenvolve no implementa rejimes de

karreira espesial (funsaun espesifika no

evolusaun iha karreira) ba kada area

profesional

5. Elabora no implementa instrumentu de

avaliasaun de dezempñu ba kada rejime

de karreira

Page 10: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

2. Mekanismu saida mak presiza estabelese hodi sukat katak ema ida2k hatene nia

funsaun no halao nia funsaun ho responsabilidade

“Issue” Solusaun

Avaliasaun de dezempeñu la onestu no la

sai fator determinante ba karreira funsionariu

nian

1. Avaliasaun & dezempeñu tenki bazeia ba

lei no regras ne’ebé klaru no transparente

2. Avaliasaun & dezempeñu tenki halo husi

titular kargu ne’ebè iha influensia ba

karreia funsionariu nian

Page 11: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

2. Mekanismu saida mak presiza estabelese hodi sukat katak ema ida2k hatene nia

funsaun no halao nia funsaun ho responsabilidade

“Issue” Solusaun

Seidauk iha sistema kaderzasaun diak atu

promove profesionais ou funsionarius foun

sira, bazeia ba sira nia koñesimentu no

abilidade

1.Jestaun rekursus umanus tenki inklui rejistu

komletu konaba atinjimentu funsionarius

sira iha area kapasitasaun (CFP, ou FDCH)

2.Tenki iha politika de retensaun de kuadrus

iha kada LM ou instituisaun do estadu (CFP

labele autoriza mudansa funsionarius ba

instituisaun seluk wainhira seidauk iha

“clearence” husi instituisaun de orijen

konaba kompromisus funsionariu nian (por

ezemplu servisu kompulsoriu depois de

sismu bolsa de estudu)

3.Tenki iha politika de protesaun de

investimentu iha kada LM (labele muda

ema husi area kapasitasaun antes de

kumprimentu de servisu kompulsoriu

minimu iha area neebe refere)

4. Tenki halakon egoismu, arrogansia,

familiarismu, bairrismu, rejionalismu, no

partidarismu

Page 12: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

2. Mekanismu saida mak presiza estabelese hodi sukat katak ema ida2k hatene nia

funsaun no halao nia funsaun ho responsabilidade

“Issue” Solusaun

Seidauk iha padraun formasaun ba

diferentes niveis de funsionarius, inklui

kargus de xefia

1.Kada LM ou instituisaun publika tenki

identifika areas formasaun no formasaun

kontinua ba nia funsionarius

2.CFP ou INAP tenki defini pakote de

koñesimentus bazikus iha area

administrasaun jeral, estatutu funsaun

publika, jestaun finanseira, jestaun

patrimoniu, sistema aprovizionamentu,

jestaun organizasional, lideransa no

sistema legal, ba kada nivel funsionalismu

publiku inklui kargus de xefia

3.Instituisaun hotu tenki implementa minimu

oras 40 formasaun kontinua kada tinan ba

funsionarius tuir Estatutu Funsaun Publika

4.Ministru ho membrus Governu hotu tenki

tuir kursu obrigatoriu konaba Defeza no

Seguransa Nasional, Prinsipius de Jestaun

(Finanseira, Patrimonia, Lideransa no

Administrasaun Jeral) durante primeirus

mezes asume kargu

Page 13: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

3. Oinsá transforma rekursus umanus husi mentlidade “hein depois mak halo” no

sektoralisme

“Issue” Solusaun

Seidauk iha sentidu de estadu ne’ebé metin

1.Kursus baziku de edukasaun sivika

(Konstituisaun da Republika no seluk tan)

(no inklui iha teste admisaun ba funsionariu

foun)

2.Kursu Ortografia Lian Tetum ba funsionariu

hotu (no inklui iha teste admisaun ba

funsionariu foun)

Page 14: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

3. Oinsá transforma rekursus umanus husi mentlidade “hein depois mak halo” no

sektoralisme

“Issue” Solusaun

“Atitude & behaviour” liu-liu iha tomada de

desizaun iha setor publiku (“tenggang rasa”

barak demais - laiha korajen atu foti

desizaun hodi soe responsabilidade ba mai)

1.Kapasitasaun regular ba jestores niveis

hotu-hotu konaba sira nia

responsabilidades no kompetensias atu

hamoris no haburas korajen atu foti

desizaun

2.Implementa prinspiu “toleransia zero” hahu

husi buat kiik sira (hanesan pontualidade

tama servisu, pontualidade hahú serimonia

sira, etc) atu eduka ema kumpre lei no

regulamentu

3.Kria sistema atu jestores sira hotu iha kbiit

atu halo monitorizasaun kontinua ba sira

nia funsionarius hotu

4.Kria kultura “ethos kerja” iha instituisaun

hotu-hotu, publiku no privadu

Page 15: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

REKOMENDASAUN

Hadia Lei Funsaun Publika atu fo kompetensia barak liu ba LM ou

instituisoens estadu atu jere no regula sira nia funsionarius

Rekrutamentu meritokratiku no transparente ba funsionarius no

titulares kargus de xefia

Hadia jestaun funsionalismu publiku ho sistema akompañamentu,

monitorizaun no kapasitasaun adekuada no kontinua

Implementa formasaun baziku obrigatoriu ba membrus governu

hotu-hotu iha area lideransa, koñesimentu legal, jestaun, defeza do

estadu, administrasaun jeral, jestaun finansas publikas, jestaun

patrimoniu, aprovizionamentu, TIC no etika

Page 16: Sorumutu Nasional Rezultadu Diskusaun Grupu II

REKOMENDASAUN (2)

Kria automatismu iha sistema de kaderizasaun

Fortalese INAP ho SEFI atu bele fo apoiu institusional ba

instituisoens hotu2 iha kapasitasaun rekursus umanus no

elaborasaun sistemas iha area administrasaun no jestaun

FDCH i/ou CFP tenki elabora, mantein no atualiza baze de

dadus konaba prosesu formasaun kontinua ba funsionarius

hotu

Hari instituisaun ne’ebé dedika espesifikamente ba rejistu,

aktualizasaun no manutensaun baze de dadus konaba

rekursus umanus kualifikadus